jehoova tunnistajad eestis

Retoorilised eksitused

See on teine osa kolme-osalisest artiklist "Väärtsitaadid, eksitused ja valed".

Tunnistaja.ee tõlgib ja avaldab kõik kolm osa järgemööda.

Artikli inglisekeelne originaal asub siin

 

Retooriline eksitus (vale järeldus) on arutluskäik, mis on puudulik või eksitav, juhtides inimest vale järelduse poole. Retoorilised eksitused on levinud igapäevavestlustes ja trükisõnas ning seda sageli ettekavatsematult. Kuid tasub mõista, mis need on ning kuidas neid märgata.

Mitteusaldusväärsed allikad

Vahitorn viitab meeleldi mitteusaldusväärsetele allikatele, keda ei saa kõnealuses teemas tõsiselt võtta. Näiteks esitletakse Francis Hitching'ut kui teadlast, et juhtida tähelepanu evolutsiooniteooria puudujääkidele, kuid tegemist on paranormaalsete nähtuste huvilise ajakirjaniku, parapsühholoogi ja (ulme)filmimehega.

Sageli tehakse üldistavaid väiteid selle kohta, mida "eksperdid on õelnud", ilma et viidataks ühelegi konkreetsele tsitaadile või sellele, kes need eksperdid võiksid olla. Näiteks ülemaailmse veeuputuse osas, mida loodusteadlased peavad pea üksmeelselt võimatuks, ütleb Vahitorn:

"Samalaadsed leiud panid ka teisi teadlasi järeldama, et ülemaailmne veeuputus võis tõepoolest aset leida."
- Vahitorn, 1. Juuni 2008, lk 8

Ilma mingi informatsioonita nende teadlaste kohta on selline väide sisutühi.

10% ajust

Eelnevaga sarnane sisutühi kommentaar on see, et inimesed kasutavad vaid 10% või vähem oma ajust.

"Neuroloogid ütlevad, et meie praeguse eluea jooksul kasutame vaid väikest osa oma potentsiaalsest ajumahust, ühe hinnangu kohaselt vaid 1/10000 ehk 1/100 ühest protsendist. Mõtle sellele. Ei ole mõistlik arvata, et meile oleks antud selline imeline aju ilma võimaluseta seda kunagi täielikult kasutada. Kas pole mitte mõistlik arvata, et inimesed, kellel on lõputu õppimisvõime, kavandati elama igavesti?"
- Vahitorn, 22. Oktoober 1995, lk 8

Millised neuroloogid seda väidavad? Artikkel ei täpsusta. Tegelikkuses on tegemist linnalegendiga, müüdiga, mille juured on iganenud 19. sajandi uurimustöödes (vt http://faculty.washington.edu/chudler/tenper.html ja http://en.wikipedia.org/wiki/Ten_percent_of_brain_myth). Selle müüdi järele haaravad sellised posijad nagu Caroline Myss ja Uri Geller, et selgitada oma võimete päritolu. Teine sarnane Vahitorni tsiteering pärineb Idamaade religiooni ja transtsentraalse meditatsiooni pooldajalt.

Teoses The Brain Book (Aju Raamat) ütleb autor: "Meie oma peas on kogu universumi kõige keerulisem teadaolev süsteem. Selle võimekus ja mitmekülgsus on kaugelt enam kui ühelgi inimese tehtud arvutil." Ta lisab: "Sageli õeldakse, et me kasutame vaid 10% oma ajupotentsiaalist. See, nagu nüüd selgub, on tugevalt üle hinnatud." - Vahitorn, 15. Jaanuar 1985, lk 16-17

Autori nime ega mingit täiendavat infot peale pealkirja raamatu kohta ei anta. Järele uurides selgub, et see pärineb leheküljelt 7, peatükis "Evolutsiooni tipp", mis kirjeldab aju kui "miljonite aastate pikkuse evolutsiooni tulemust". Autor on Peter Russell ning tema biograafia ütleb: "Tema huvialaks on meie aja sügavam spirituaalne tähendus. Ta on kirjutanud sel teemal mitmeid raamatuid - The TM Technique, The Upanishads, The Brain Book, The Global Brain Awakens, The Creative Manager, The Consciousness Revolution, Waking Up in Time, and From Science to God." See on viimane inimene, keda Vahitorn peaks tsiteerima, sest Vahitorni enda standardite järgi on ta eksiteel ning tema väljaannetel on kindlad eesmärgid, mis on Vahitorni omadega selgelt vastuolus.

Teine probleem sellega, kuidas Vahitorn seda informatsiooni kasutab, on see, et see on suunatud statistika osas naiivsetele inimestele. Sõnumiks on, et kuna me kasutame ainult sajandikku protsenti, on meil "lõputu õppimisvõime", kui me kord elame igavesti Maa peal. Kui me kasutame 0.01% 100 aasta jooksul, siis miljoni aasta jooksul kasutaksime 100%. See ei ole lõputu maht, see ei ole isegi tilk "igavikumeres". Igavik on lõputult pikem kui miljon aastat.

Johannes Greber'i piiblitõlge

Üheks näiteks on olnud Johannes Greberi Uue Testamendi kasutamine Vahitorni Uue Maailma Tõlke toetuseks. 1950. aastatel arutles Vahitorn selle üle, kuidas Greber oli spiritist ning pani oma piiblitõlke vaimumaailmaga suhtlemise arvele.

"Pole siis ime, et Johannes Greber, endine katoliku vaimulik, on hakanud spiritistiks ja on avaldanud raamatu "Suhtlemine vaimumaailmaga: Selle reeglid ja eesmärk.""
- Vahitorn, 1. Oktoober 1955

Vaatamata sellele tsiteerisid Vahitorni väljaanded 1960'ndatel ja 70'ndatel aastatel Greberi tõlget enda tõlke toetamiseks Johannese 1:1 ja Matteuse 27:52,53 osas (vt The Word - Who Is He According to John (1962) p.5; Watchtower 1962 Sep 15 p.554; Make Sure of all Things (1965) p.489; Aid to Bible Understanding (1971) p.1669; Watchtower 1975 Oct 15 p.640; and Watchtower 1976 Apr 15 p.231).

Viimaks lõpetas Vahitorn Greberi tõlkele viitamise, väites eksitavalt, et sai Greberi seostest vaimumaailmaga teada tema Piibli 1980.a trüki eessõnale.

"Seda tõlget kasutati vahetevahel toetuseks Uue Maailma Tõlke Matteuse 27:52,53 ja Johannese 1:1 sõnastusele. Kuid nagu näitab Johannes Greberi Uue Testamendi 1980.a trüki eessõna, lootis tõlkija "Jumala Vaimumaailma" abile keeruliste fraaside mõistmise juures. Õeldakse: "Tema naine, Jumala Vaimumaailma meedium, oli sageli võtmetähtusega selles, et Jumala Sõnumitoojad edastaksid Pastor Greberile õiged vastused." Vahitorn leiab, et on ebasobiv kasutada tõlget, millel on sellised lähedased seosed spiritismiga." - Vahitorn, 1. Aprill 1983, lk 31

Lahutus

Statistika kuritarvitamine on levinud pea kõigis meediakanalites ja Vahitorn esitab äärmuslikke näiteid sellest, kuidas seda teha. Üritades näidata, et tunnistajate seas on madalam lahutuste protsent kui elanikkonna seas üldiselt, õeldakse:

"Kuid rakendades oma abieludes isetut armastust, loovad Jehoova tunnistajad stabiilsed suhted. Mõnedes maades lõpeb igast kahest või kolmest abielust kaks lahutusega. Kuid ülal mainitud uuring näitas, et ainult 4.9% tunnistajatest on lahutatud või oma kaasadest eraldi." - Ärgake, 8. September 1997, lk 11

Seega püütakse näidata, et maailmas on lahutuste protsendiks 50%, kuid tunnistajate seas vaid 5%. Tegelikult on aga vaid umbes 5% inimestest lahutatud. "Lahutusega lõppevate abielude" ja "lahutatud inimeste protsent" on kaks väga erinevat asja. Enamus uurimusi näitab hoopiski, et lahutatud tunnistajate protsent on väga sarnane üldise elanikkonna sama näitajaga (vt jwfacts.com artiklit).

Maavärinad

Vahitorn on olnud otsustav oma püüdlustes näidata, et Viimsed Päevad algasid aastal 1914. Üks vahend selleks on olnud informatsiooni esitamine nii, et veenda oma järgijaid selles, et Jeesuse juuresoleku märgid, sh. maavärinad, on alates 1914. aastast süvenenud. Kuna need seda aga ei ole, on võrtud appi maavärinate kohta eksitava ja ebaausa informatsiooni esitamine. Üks "leidlik" meetod on olnud väliste allikate tsiteerimine, et leida toetust väidetavale maavärinate sagenemisele.

"Itaalia ajakirjas Il Piccolo (8. Okt. 1978) nentis Geo Malagoli: "Nagu näitab statistika, elab meie põlvkond ohtlikul seismiliselt aktiivsel perioodil. Tegelikult, 1059 aasta jooksul (856 kuni 1914) loetlevad usaldusväärsed allikad üles vaid 24 suuremat maavärinat, mis põhjustasid 1 973 000 surmajuhtumit. Kuid viimase aja katastroofides on surnud 1 600 000 inimest vaid 63 aastaga 43 maavärina tagajärjel, mis toimusid aastatel 1915-1978. See dramaatiline suurenemine kinnitab teist fakti - meie põlvkond on mitmes mõttes ebaõnnega koos."" - Vahitorn, 15. mai 1983, lk 6

Vahitorn jätab aga vargsi mainimata asjaolu, et need hiilgavalt väärad andmed ajakirjas Il Piccolo on võetud nende enda ajakirjast Ärgake!.

"On huvitav, et 1059 aasta jooksul (856 kuni 1914) loetlevad usaldusväärsed allikad üles vaid 24 suuremat maavärinat 1 972 952 ohvriga. Kuid võrrelgem seda osalise nimekirjaga 43 maavärinast, milles suri 1 579 209 inimest vaid 62 aasta jooksul 1915 kuni 1976." - Ärgake!, 22. Veebruar 1977, lk 11

See sama Il Piccolo näiliselt sõltumatu väide on kasutusel ka raamatus Life How did it get here? By Evolution or by Creation? lk 225 ja 1983.a 15. Mai Vahitornis lk 6.

Viimatinimetatud Vahitorni artikkel tsiteerib vääralt ka proffessor Aki't, püüdes näidata maavärinate sageduse kasvu.

"Proffessor Keiiti Aki (Massachusetts Institute of Technology Maa ja Planeetide Uuringute osakonnast) räägib "ilmsest maavärinate sageduse ja tugevuse kasvust viimase 100 aasta jooksul", mainides küll, et periood 1500-1700 oli sama aktiivne". - Vahitorn, 15. Mai 1983, lk 6

See osaline tsitaat Aki tekstist annab edasi täpselt vastupidise mõtte sellele, mida ta tegelikult ütles. Aki yerviklik lause oli:

"Näiline maavärinate sageduse ja tugevuse kasv viimase 100 aasta jooksul on kõige tõenäolisemalt paranenud möötmistehnika ja inimkonna haavatavuse kasv maavärina kahjude suhtes. Tegelik maavärinate põhjus on väljakujunenud laamade liikumine, mis näitab viimase miljoni aasta jooksul väga vähest muutumist."

Aki selgitas, et maavärinad on olnud muutumatud üle miljoni aasta ning et erinevus seisneb vaid meie võimes maavärinaid tuvastada tänu 1842. aastal leiutatud seismomeetrile.

Sisemine versus Välimine

Enamikel inimestel on raske saada Vahitorni usulahust põhjalikku ülevaadet, sest informatsiooni jagatakse "vajaduse alusel". Näiteks Vahitorni ajakirjast on "pehme" versioon avalikkusele ning palju kontrollivam ja otse ütlevam "uurimisväljaanne", mida kasutatakse inimeste jaoks, kes on "edenenud" koosolekutel käimiseni.

Kogudusevanematel on raamat, mis sätestab reeglid ja protseduurid, millest osad ei ole kirjeldatud tavaliikmele kättesaadavas materjalis. See informatsioon on sedavõrd salajane, et kui raamatu viimane versioon trükiti, ütles Kiri Kogudusevanematele (23. August, 2010):

"Tahame rõhutada selle uue raamatu kindlalt konfidentsiaalsena hoidmise tähtsust, nii enne kui peale selle laiali jagamist. Raamatuid ei tohiks jätta laua peale ega muudesse kohtadesse, kus need on kättesaadavad pereliikmetele või muudele isikutele. Selles olev informatsioon on mõeldud ainult kogudusevanematele ja teistel ei tohi avaneda mingit võimalust seda lugeda."

Naised ei tohi raamatut kaanetada isegi mitte kogudusevanema juuresolekul, nagu ütles teine Kiri Kogudusevanematele (7. Oktoober, 2010):

"Kui kogudusevanem laseb raamatu kõita teisel ristitud vennal, kes ei ole kogudusevanem, siis peab ta seisma juures ja vaatama, kui tööd tehakse. Välised ettevõtted, õed või uskmatud ei tohi seda tööd teha. Informatsioon selles raamatus on salajane ja salastatus tuleb säilitada."

Suur osa sellest raamatust on pühendatud eemaldamisega seotud korraldustele, informatsioonile, millest iga inimene peaks olema enne ristimisotsuse tegemist põhjalikult teadlik.

Vahitorni ametlikul veebilehel esitatu on samuti kohandatud selliselt, et paista tegelikust doktriinist oluliselt süütum ja pehmem. Näiteks et õigustada endiste liikmete vältimist, ütleb 2006.a 15. Novembri Vahitorn "Koguduseliige eemaldatakse ainult sel juhul, kui ta teeb ränga patu ega kahetse". See väide on eksitav, sest on rida asju, mille tõttu tunnistaja võidakse eemaldada, kuid mis ei ole "ränk patt", näiteks eemaldatud isikuga suhtlemine, suitsetamine või Vahitorni doktriini kahtluse alla seadmine.

Aadressil http://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/kkk/eemaldamine seisab tekst:

 

Kas te väldite oma organisatsiooni endisi liikmeid?
Neid, kes on ristitud Jehoova tunnistajad, kuid ei tee enam kuulutustööd ning võib-olla isegi ei seltsi usukaaslastega, me ei väldi. Me hoopis pakume neile oma abi ja püüame nende usulise innukuse uuesti sütitada.
Me ei heida kohe oma kogudusest välja inimest, kes tõsiselt patustab. Kui aga kellelegi ristitud Jehoova tunnistajale saab kombeks rikkuda Piibli moraalinorme ning ta ei kahetse, siis ta eemaldatakse kogudusest ehk teda hakatakse vältima. Piibel ütleb selgelt: "Eemaldage pahategija endi keskelt" (1. Korintlastele 5:13).
Kuidas on aga siis, kui pereisa on eemaldatud, kuid tema naine ja lapsed on endiselt Jehoova tunnistajad? Tema usulised sidemed perega katkevad, kuid peresidemed mitte. Abielusuhted ning loomulik perekondlik kiindumus ja suhtlemine jäävad alles.
Kogudusest eemaldatu võib tulla meie kristlikele koosolekutele. Kui ta soovib, võib ta saada kogudusevanematelt vaimset juhatust. Eesmärk on aidata sellisel inimesel taas saada kõlblikuks olla Jehoova tunnistaja. Eemaldatu, kes hülgab sobimatud teod ning väljendab oma siirast soovi elada Piibli mõõdupuude järgi, on kogudusse tagasi oodatud.

 

Kas see vastus veebilehel on kooskõlas Vahitorni tegeliku seisukohaga? Kui äärmuslik on tegelikult liikmetelt nõutav vältimistaktika? Vaatame koguduse siseseks kasutamiseks mõeldud Vahitorni "uurimisväljaandest":

 

"Su armastatud pereliikmel on vaja näha, et Jehoova on sinu jaoks tähtsam kõigest - isegi perekondlikest sidemetest ... Ära otsi vabandusi, miks suhelda eemaldatud pereliikmega näiteks e-posti teel" - Vahitorn 15. Jaanuar 2013, lk 16

 

Veel üks endiste liikmete kohta avaldatud doktriin hiljutisest Vahitornist:

 

"Ärataganejad on mõistuse poolest haiged ja nad püüavad oma valeõpetustega teisigi nakatada ..." - Vahitorn 15. Juuli 2011, lk 15-19

 

Artikli alguses toodud neljalõiguline avalikkusele suunatud vastus aga põikleb teemast asjatundmatu lugeja jaoks libekeelselt kõrvale.

Esimene lõik ei räägi endistest liikmetest, vaid mittetegevatest liikmetest.

Teine lõik jätab mulje, justkui oleks kõik või enamus endisi liikmeid räpased, kahetsematud pahategijad, keda tuleb vältida kui moraalselt laostavat seltskonda. Nagu sisemistes materjalideski, nii ka siin on tabu teema oma usuvabadust kasutavad ehk usku vahetavad inimesed - need, kes teevad otsuse lõpetada Vahitorni Ühingu järgimise ning paluvad tühistada oma liikmelisuse Jehoova tunnistajate koguduses. Tegelikkuses ei räägi ka teine lõik endistest Jehoova tunnistajatest, vaid viitab inimestele, kes oma uskumuste poolest on endiselt Jehoova tunnistajad, kuid kes nende moraalitu käitumise tõttu kogudusest välja visatakse.

Kolmas lõik kirjeldab ühte kahest haruldasest erandist, mille puhul Vahitorn peab vajalikuks lubada perekonnaliikmete vahel suhtlemist - abikaasadel omavahel ning lapsevanemal alaealise lapsega. Täiskasvanud lapsed ei lähe siin arvesse, samuti mitte õed-vennad, rääkimata muust. Taas kord ei ole kasutusel korrektne määratlus endine Jehoova tunnistaja, vaid räägitakse "eemaldatust". See ei viita usuku vahetanud inimesele vaid kellelegi, kes on kurjade tegude tõttu koguduse liikmeks sobimatu.

Neljas lõik juhib veelkord tähelepanu kõrvale endistelt liikmetelt ehk nendelt, kes on otsustanud Vahitorni doktriinidega mitte nõustuda. Samuti jäätakse mainimata, et endise liikme suhtes kehtib koosolekutel ja kokkusaamistel, ehkki nad küll sisse lastakse, alandav korraldus - nendega ei räägita, neid ei tervitata, neile isegi ei vaadata otsa ning neil soovitatakse saabuda vahetult enne programmi algust ja lahkuda koheselt peale selle lõppu. Mitte mingisugune suhtlemie ega lugupidamise üles näitamine ei ole sallitud.

Veel üks näide eksitavast väitest on Ärgake! artiklis, mis käsitleb seda, kuidas kohelda inimesi, kes vahetavad usku.

"Mitte kedagi ei tohiks sundida Jumalat teenima viisil, mis on talle vastuvõetamatu, või panna teda valima oma uskumuste ja pere vahel."
-Ärgake! 9. Juuli 2009, lk 29

Asja iroonia seisneb selles, et Vahitorn rakendab ühte karmimat sunnimeetodit oma liikmete suhtes, kes vahetavad usku, manipuleerides perelikmeid endiste Jehoova tunnistajate vältimisele kogu ülejäänud eluks:

"Su armastatud pereliikmel on vaja näha, et Jehoova on sinu jaoks tähtsam kõigest — isegi perekondlikest sidemetest... Ära otsi vabandusi, miks suhelda eemaldatud pereliikmega näiteks e-posti teel."
- Vahitorn 15. Jaanuar 2013, lk 15-16

Kõige õnnelikum rahvas

Dicto Simpliciter ehk ülelihtsustamine on retoorilise eksitamise üks vorm. Lihtne näide sellest on järgmine Vahitorni sulest tulnud väide.

"Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” (Laul 144:15.) Need sõnad kirjeldavad Jehoova tunnistajaid kui maailma kõige õnnelikumaid inimesi."
- Kuningriigiteenistus, Veebruar 2002, lk 1

Kuigi seda väidet esitatakse regulaarselt, et anna Vahitorn mingeid tõendeid, et Jehoova tunnistajad tegelikult ka on kõige õnnelikumad inimesed. Artiklis Mental Issues viidatakse läbi viidud Jehoova tunnistajate vaimse tervise alastele uuringutele. Selgub, et on arvukaid näitajaid, mille kohaselt kannatavad Jehoova tunnistajad keskmiselt rohkemate psüühiliste ja emotsionaalsete häirete all, kui ülejäänud rahvastik.