jehoova tunnistajad eestis

Allikate väärtsiteerimine

See on teine osa kolme-osalisest artiklist "Väärtsitaadid, eksitused ja valed".

Tunnistaja.ee tõlgib ja avaldab kõik kolm osa järgemööda.

Artikli inglisekeelne originaal asub siin

 

Vereülekanne

Vahitorn kasutab palju erinevaid meetodeid, veenmaks oma järgijaid vereülekannete ohtlikkuses. Jätkuva elude kaotamise tõttu on see sedavõrd kaalukas teema, et uurimist väärivad põhjalikud inglisekeelsed teemakäsitlused siin ja Jehovah's Witnesses, Blood Transfusion, and the Tort of Misrepresentation (Kerry Louderback-Wood).

Üks silmapaistev väärtsitaat puudutab neerusiirdamisel verest keeldumise ohtlikkust. Lisaks lause poolepealt lõpetamisele on ära jäätud ka kontekst, mis räägib oluliselt suuremast suremusest aneemiat põdevate Jehoova tunnistajatest neerusiidramise patsientide juures:

"Üldiselt näitavad tulemused, et neerusiirdamist saab enamiku Jehoova tunnistajate puhul teostada tulemuslikult ja ohutult."
- How Can Blood Save Your Life? lk 16

Originaaltekst ütleb:

"Jehoova tunnistajate seas täheldati suuremat äratõukamisreaktsiooni ohtu. Primaarse äratõukamisreaktsiooni juhtumeid esimesel kolmel kuul Jehoova tunnistajate seas oli 77 protsenti, võrreldes 44 protsendiga 21 kuu jooksul võrdluseks võetud rühmas. Äratõukamisest tingitud siirdatud elundi häired olid eriti laastavad Jehoova tunnistajatel, kellel tekkis tõsine aneemia (hemoglobiin 4.5) - selle kombinatsiooniga alagrupis esines kaks varast surmajuhtumit. Üldiselt näitavad tulemused, et neerusiirdamist saab enamiku Jehoova tunnistajate puhul teostada tulemuslikult ja ohutult, kuid need, kellel on aneemia ja kellel tekivad varajased äratõukamisnähud, kuuluvad võrreldes teiste siirdamispatsientidega kõrge riskiga gruppi.

Sageli esineb eksitavaid kommentaare, näiteks, et EPO võib aidata patsiendil "toota väga kiirelt punaliblesid", "kolm kuni neli korda kiiremini, kui tavapäraselt" (How Can Blood Save Your Life? lk 15). Väga tõenäoliselt arvab lugeja, et "väga kiirelt" tähendab tunde või päevi, kuid tegelikkuses võtab neli nädalat või rohkem, kui EPO hakkab aneemia sümptomeid leevendama.

Samuti püüab brošüüris Kuidas Võib Veri Päästa Sinu Elu esitatud informatsioon tekitada vereülekande suhtes ebarealistlikke hirme. Näiteks tsiteerib lk 11 1989.a 18. Juuli The New York Times'ist, et "Grupp tervishoiuametnikke ... vastasid ei", kui küsimuseks oli vereülekande vastu võtmine borrelioosihaigelt. Jäätakse aga mainimata, et ei ole teada ühtegi juhtumit, kus borrelioos oleks verega üle kandunud (vt. http://www.cdc.gov/lyme/transmission/).

607 e.m.a.

Aasta 607 e.m.a. on Jehoova tunnistajate jaoks pöördelise tähtsusega, kuna sellele toetudes arvutavad nad "viimsete päevade" alguseks 1914. aasta. See teema on pikk ning detailne käsitlus on kättesaadav siin. Käesoleva artikli kontekstis on oluline, et kui Vahitorn ütleb, et Jeruusalemm hävis 607 e.m.a., siis peaaegu kõik teised allikad, sh entsüklopeediad, teadlased ja ajaloolased ütlevad, et Jeruusalemm langes aastal 586 või 587 e.m.a.

Et jõuda 607.a selgituseni, ei jää Vahitornil muud üle, kui selgitada ka teiste märkimisväärsete sündmuste toimumist üldsuse arvamusega erinevatel aegadel, kõike seda mõistagi ilma ajalooliste tõenditeta. Seda tehes on Vahitorn võtnud appi allikate väärtsiteerimise selliselt, et panna enda ajaarvestus õigena tunduma. Näiteks lisab järgmine tsitaat Insignt'is aasta 642 e.m.a. kui Nebukadnedsari ametissemääramise aja. Kuigi olles korrektne ja kasutades nurksulge, jäätakse lugejale mulje, justkui algallikas toetaks seda aastaarvu:

"Oma ametissemääramise aastal tuli ta tagasi Hattu ning "Shebati kuus [Jaanuar-Veebruar, 624 e.m.a.] viis ta Hattust suure saagi Paabüloni" (Assyrian and Babylonian Chronicles, by A. K. Grayson, 1975, lk 100)" Insight on the Scriptures - 2. kd lk 480

Kuid vaadates teosest Assyrian and Babylonian Chronicles näeme, et Grayson ei kasuta 624 e.m.a., vaid nimetab leheküljel 19 ametissemääramise ajaks 605 e.m.a.

2010.a raamatus Jumala Sõna Jeremija Kaudu tuuakse väide Eilat Mazar'i leiu kohta, et toetada kahte Jeremija poolt mainutud tegelast.

"Arheoloog Eilat Mazar annab teada väikese savitahvli ehk bulla väljakaevamisest. See leiti 2005 aastal, kui teostati väljakaevamisi kihis, mis pärineb ajast, mil Jeruusalemm 607.a e.m.a. hävitati." God's Word for Us Through Jeremiah lk 55

Pahaaimamatule lugejale võib jääda mulje, et Eilat Mazar toetab aastat 607 e.m.a., kuigi tegelikult on tema seisukoht, et häving toimus aastal 587 e.m.a. (vt. artiklid siin ja siin). Aasta 607 mainimiseks ei olnud selles kohas mingit põhjust, kuna see ei olnud teemaga seotud, ning kui kirjutaja oleks tahtnud olla täpne, oleks võinud kasutada viidet "kui jeruusalemm Paabüloni poolt hävitati". Vahitorn lisab selle kuupäeva, et kavalalt töödelda Jehoova tunnistajaid arvama, et aasta 607 e.m.a. on ajalooline daatum.

Haridus

Vahitorn heidutab oma järgijaid, et need ei omandaks liiga palju haridust. Järgnev tsitaat sisaldab mitut viga selles osas, kuidas informatsiooni peaks edastama:

"Nende tähtsate raamatute kohta lisas Phelps: "Meie ideed, tarkus, filosoofia, kirjandus, kunst ja ideaalid põhinevad Piiblil rohkem kui kõikidel teistel raamatutel ühtekokku. [-] Arvan, et Piibli tundmine ilma ülikoolikursuseta on rohkem väärt kui ülikoolikursus ilma Piibli tundmiseta." Ärgake!, 22. Detsember 2000, lk 3

See tsiteering sisaldab endas eksitavat tehnikat, mida Vahitorn tsiteerides tihti kasutab.

Esiteks ei tooda ära tsitaadi allikat, seega selle kontrollimine on väga aeganõudev ja keeruline. Tuleb välja, et see pärineb teosest Encyclopedia of Sermons ning et Phelps oli 19. sajandi vaimulik. See teadmine on vajalik, et mõista tema kommentaari eesmärki ja kallutatust. Mis aga tähtsam, see tsitaat esitab valesti Phelps'i lausega mõeldut, kasutades "[-]", et varjata osa algsest tekstist.

"'Usun täielikult ülikooliharidusesse nii meeste kui naiste jaoks', ütles Yale ülikooli Dr. William Lyon Phelps, 'kuid arvan, et Piibli tundmine ilma ülikoolikursuseta on rohkem väärt kui ülikoolikursus ilma Piibli tundmiseta. Igaühte, kes tunneb põhjalikult Piiblit, võib nimetada harituks ning kedagi, kes õpib kultuuri ükskõik kui põhjalikult või elegantselt, ei saa pidada sobivaks asendajaks.'" (Encyclopedia of Sermon Illustrations)

Kontekstiks on preester, kes soovitab ülikooli, kuid sellele vaatamata esitab Vahitorn tema tsitaad viisil, mis näitab, et Phelps materdab kõrgema hariduse väärtust.

Rist

On rida tõendeid, mis lubavad arvata, et Jeesus suri ristil (vt pikemat artiklit). Kuna on vähe tõendeid, mis toetaksid Vahitorni seisukohta, et ta suri postil, on Vahitorn võtnud appi väärtsiteerimise.

The Imperial Bible-Dictionary tsiteeritakse osaliselt, et jätta mulje, justkui "stauros" peab tähendama posti. Osalise tsiteerimise abil peidetakse oluline informatsioon, et sõna "stauros" kasutati esimesel sajandil risti kohta.

"Kreekakeelne sõna, mis paljudes nüüdisaja piiblitõlgetes on tõlgitud sõnaga "rist" ("piinapost", NW), on stauros. Klassikalises kreeka keeles tähendas see sõna ainult püstist posti või tulpa. Hiljem hakati seda kasutama ka sellise hukkamisposti kohta, millel on põikpuu. The Imperial Bible-Dictionary tunnistab seda, öeldes: "Sõnaga 'rist' tõlgitud kreekakeelne sõna [stauros] tähendas tegelikult posti, püstist ritva või teivast, mille külge võis riputada ükskõik mida või mida võidi kasutada mingi maa-ala tarastamiseks. ... Näib, et isegi roomlaste seas oli crux [, millest on tuletatud ingliskeelne sõna cross,] algselt püstine ritv." - Toimetanud P. Fairbairn (London, 1874), I kd., lk. 376." Arutlusi Pühakirja Põhjal lk 321

Selle tsitaadi tähenduse muutmiseks kasutatakse punkte (...). Originaaltekst on:

"Sõnaga 'rist' tõlgitud kreekakeelne sõna [stauros] tähendas tegelikult posti, püstist ritva või teivast, mille külge võis riputada ükskõik mida või mida võidi kasutada mingi maa-ala tarastamiseks. Kuid kui Rooma impeerium laienes Kreekakeelsetel aladel, tõi see kaasa muudatuse. Näib, et isegi roomlaste seas oli crux [, millest on tuletatud ingliskeelne sõna cross,] algselt püstine ritv ning see jäi alati tähtsamaks komponendiks. Kuid alates ajast mil seda hakati kasutama karistusvahendina, lisati ristuv palk: kuid mitte alati.
... Kuid pole kahtlust, et viimane variant oli levinum ning et evangeelseks ajajärguks teostati ristilöömist tavaliselt sellega, et riputati kurjategija ristisele palgile.
... Kuid levinuim viis oli arusaamade kohaselt selline, kus püstine palk ristus ülemises otsas, kuid mitte päris tipus, teisega, moodustades "risti" ning seega mitte kaks, vaid neli täisnurka. Vastavalt pärimustele kannatas meie Issand sellise kujuga ristil.
... Võib lisada, et ristilöömine kaotati ära Konstantinuse ajal, seoses sellega, millise püha tähenduse rist oli selleks ajaks endale saanud. The imperial Dictionary lk 376

Imperial Dictionary näitab, et Jeesuse päevil oli peamine hukkamisvahend rist ning et sellele pani lõpu Konstantinus. Otse vastupidiselt sellele, mille näitamiseks Vahitorn tsitaadi toob.

16. sajandi teosDe Cruce Liber Tres (autor Justus Lipsius) on teisel viisil vääralt esindatud. Uue Maailma Tõlke 1950. ja 1969.a lisad ja Kingdom Interlinear trükivad ära Lipsiuse puulõike tehnikas tehtud illustratsiooni, mis ütleb "Sel viisil haavati Jeesust", andes selgelt mõista, et Lipsius toetas ideed Jeesuse surmast postil. 1980.a Vahitorni artikkel püüab samuti jätta muljet, et Lipsius toetas posti teooriat:

"Olgu see puuskulptuur 16. sajandil elanud Michelangelo töö või mitte, näitab see seda, et Kristuse kujutamine ristil ei ole mitte alati olnud nii kindel kui ristiusumaailma liidrid tänapäeval tahaksid inimesi uskuma panna. Näiteks, 16. sajandi roomakatoliku õpetlane Justus Lipsius illustreeris haavamist püstisel tulbal oma raamatus "De Cruce Liber Primus." See sobib kokku Kreeka sõnaga, mida Piiblis kasutati Jeesuse läbitorkamise kohta." Vahitorn, 15. Veebruar 1980, lk 30

See esindab vääralt Lipsiust, kes uskus ja õpetas, et Jeesus suri ristil. Tema raamatus oli kokku 16 puidulõiget, millest 9 kujutasid ristilöömise erinevaid vorme. Ühe ristilöömise puulõike all on Ladinakeeles tekst "Issanda ristil oli neli puutükki, püstine post, rõhttala, känd panduna tema alla ning silt tema peakohale."

Samuti võtab Vahitorn toetuse leidmiseks appi ilmselgelt mitte-usaldusväärsed allikad. Arutluste raamat tsiteerib leheküljel 321 John Denham Parsoni raamatut "The Non-Christian Cross" toetamaks ideed, et Jeesus ei surnud ristil. Kuid John Parson oli skeptik, kes kirjutas ka raamatu Our Sun-God: Or Christianity before Christ, püüdes näidata seost Jeesuse ja Egiptuse jumala Horuse vahel ning oli Psüühika Uuringute Ühingu liige, et levitada informatsiooni paranormaalsuse ja psüühika teemadel. Pearsoni risti teemaline uurimustöö on vigane. Näiteks tsiteerib ta Livy't, näitamaks, et Livy kasutas sõna "crux" postist rääkides, kuid see on vale. Livy kasutas fraasis "Postile aheldatuna neid piitsutati ja raiuti maha nende pead" sõna "palum", mitte "crux".

Kolmainsuse brošüür

Üks äärmuslikeim näide ebaaususest Vahitorni kirjanduses on seoses kolmainsusega. Rünnates kolmainsuse doktriini võtab Vahitorn kasutusele hulga eksitavaid meetodeid, sh kolmainsuse väära ümberdefineerimise, allikate väärtsiteerimise ja konkreetselt mittetõese informatiooni esitamise.

Kolmainsuse doktriin ütleb, et "Jumal koosneb kolmest isikust". Sageli kasutab Vahitorn kolmainsuse ümberdefineerimise tehnikat, õeldes "kolm Jumalat ühes isikus", nagu näiteks järgmises tsitaadis, et asuda seepeale kolmainsust selle vale definitsiooni abil ümber lükkama:

"Ristiusu ja paganliku maailma jälgid iidolid on Jehoova taastatud rahva poolt tagasi lükatud. Nende kummardamine ei jagune ühes isikus oleva kolme Jumala vahel, mingisuguse müstilise kolmainujumala vahel, vaid nad on ühendatud rahvas, kes teenivad ühte Jumalat, Jehoovat" Vahitorn, 1. Märts 1984, lk 23

Rääkides kolmainsusest, ei maini nad pea kunagi majandusliku ja ontoloogilise võrdsuse kontseptsiooni, kuigi see on kolmainsuse mõistmise võtmeks. Samuti ei arutata modalismi, mis on alternatiivne uskumus Jumala olemusest ning mida usuvad paljud Nelipühilased. Vahitorni arutluskäigud segavad kolmainsuse ja modalismi ideed kokku ning seejärel ründavad ebatäpset kombineeritud hernehirmutist, mille nad on ise välja mõtelnud.

Samuti esitab Vahitorn vääralt kolmainsuse ajalugu, üritades panna enda järgijad uskuma, et kolmainsus arenes alles sajandeid peale Jeesust Konstantinuse surve all. Leheküljel 7 ütleb brošüür Kas sa peaksid uskuma Kolmainsust?: "Seega teeb Piibli ja ajaloo tunnistus selgeks, et Kolmainsus oli tundmatu kõigil Piibli aegadel ja ka mitmeid sajandeid hiljem." Edasi esitatakse ebatäpsed väited, et Ante-Nicene kirikuisad, sh Justin Martyr, Iraneaus, Clement of Alexandria, Tertullian, Hippolytus ja Origen olid kolmainsuse idee vastased, kuid igaüks neist inimestest omas tegelikult kolmainsuse arengu juures tähtsat rolli. Lehekülg 5 väidab: "Siiski pole see iseenesest tõestus, et Tertullianus õpetas Kolmainsust". Aga Tertullianus väitis:

"Seos Isa ja Poja vahel ja Poja ja Püha Vaimu vahel annab kokku kolm, kes on ühendatud sõltuvuslikus reas. Ja need kolm on üks nähtus; mitte üks isik." (Against Praxeas, ptk 25)
"Jumala Poeg on Jumalaga sama. Jumala Vaim on Jumal." (Against Praxeas, ptk 26)

The Watchtower and the Ante-Nicene Church Fathers (autor Michael J. Partyka) sisaldab põhjalikku artiklit koos algallikatest võetud täielike tsitaatidega ja osaliste tsitaatidega, mida Vahitorn kasutab brošüüris Kas sa peaksid uskuma Kolmainsust?. Iga näite juures saab kiiresti selgeks, et Vahitorni Ühing on moonutanud seda, mida varajased kirikuisad üritasid ütelda.

Kas sa peaksid uskuma Kolmainsust? kasutab kassikalisel moel hulgaliselt mõttepunkte (...), et peita sõnu nagu "aga", "sellegipoolest" ja "seetõttu", et muuta allika poolt õeldu tähendust. Ainult osade tsitaatide allikad on viidatud, mis teeb algallikate leidmise ja kontrollimise keerukaks ja aeganõudvaks. Järgnevad osalised Vahitorni tsiteeringud on pandud võrdlusesse originaalidega, näidates, kui kaugele on Vahitorn valmis minema, et allikate vääresitamise teel lugejat oma seisukohas veenda.

 

Allikas Kolmainsuse brošüür Terve tekst
Encyclopaedia of Religion and Ethic, James Hastings, Trinity, lk 461 ""Alguses kristlik usk ei olnud kolmainsuslik ... See ei olnud seda apostlite ajal ega apostlitejärgsel ajal, nagu on näha U[uest] T[estamendist] ja teistest algkristlaste kirjutistest." - Encyclopædia of Religion and Ethics" (Religiooni ja eetika entsüklopeedia)." - lk 6 "Alguses kristlik usk ei olnud kolmainsuslik, formaalse ontoloogilise määratluse järgi."
The Triune God, Edward Fortman "Jesuiit Fortman tõdeb: "Uue Testamendi kirjutajad ... ei anna meile kindlakujulist ehk formuleeritud kolmainsuse doktriini ega selgesõnalist õpetust, et ühes Jumalas on kolm võrdset jumalikku isikut. ... Me ei leia kusagilt kolmainudoktriini kolmest eraldi jumaliku elu ja tegevuse subjektist samas Jumalas."" - lk 6 "Uue Testamendi kirjutajad ... ei anna meile kindlakujulist ehk formuleeritud kolmainsuse doktriini ega selgesõnalist õpetust, et ühes Jumalas on kolm võrdset jumalikku isikut. Aga nad annavad komponentidest koosneva kolmainsuse, andmed, mille najal saab sellise formaalse Kolmainujumala dokrtiini moodustada."
The Encyclopedia Americana "Teos The Encyclopedia Americana märgib, et Kolmainsuse doktriini vaadeldakse kui "inimmõistusele käsitamatut"" - lk 4 "Leitakse, et kuigi Kolmainsuse doktriin on inimmõistusele käsitamatu, ei ole see, nagu ka paljud loodusteaduste kontseptsioonid, ebamõistlik, ning seda võib inimmõistusega hoomata (kuigi mitte täielikult mõista)".
The Catholic Encyclopedia "Teos The Catholic Encyclopedia kommenteerib samuti: "Pühakirjas ei ole olemas ühtegi terminit, millega märgitakse Kolme Jumalikku Isikut üheskoos. Sõna τρίας [tri´as] (mille tõlge on ladinakeelne trinitas) leidub esimest korda Antiookia Teophilosel umbes aastal 180 p. Kr. ... Varsti peale seda esineb see oma ladinakeelses vormis trinitas Tertullianusel." - lk 5 "Sõna τρίας [tri´as] (mille tõlge on ladinakeelne trinitas) leidub esimest korda Antiookia Teophilosel umbes aastal 180 p. Kr. Ta räägib "Jumala [Isa] Kolmainsusest, Tema Sõnast ja Tema Tarkusest" ("Ad. Autol.", 11, 15, P. G., VI, 1078). Mõiste võis muidugi olla kasutusel juba varem. Varsti peale seda esineb see oma ladinakeelses vormis trinitas Tertullianusel."
Encyclopedia of the Holy Trinity "Katoliku uurimus Trinitas - A Theological Encyclopedia of the Holy Trinity (Trinitas - Püha Kolmainsuse teoloogiaentsüklopeedia) märgib näiteks, et teised kasutasid mõningaid Tertullianuse sõnu hiljem Kolmainsuse kirjeldamiseks. Seejärel see hoiatab: "Sellest kasutamisest ei tohi siiski teha rutakaid järeldusi, sest ta ei rakenda neid sõnu kolmainsuse teoloogia kohta."" - lk 5-6 "See silmapaistev aafriklane kujundas Ladina keele Kolmainsuse sõnavara ning paljud tema sõnad ja fraasid jäid püsivalt käibele: sõnad Kolmainsus ja isik, konstruktsioonid "üks asi kolmes isikus", "Jumalast Jumal, valgusest Valgus". Ta kasutab sõna substantia 400 korda, nagu ka sõnu consubstantialis ja consubstantivus, kuid sellest kasutamisest ei tohi siiski teha rutakaid järeldusi, sest ta ei rakenda neid sõnu kolmainsuse teoloogia kohta.""
New Catholic Encyclopedia - lk 306 "Ja New Catholic Encyclopedia ütleb samuti: "Püha kolmainsuse doktriini ei õpetata V[anas] T[estamendis]."" - lk 6 Püha Kolmainsuse doktriini ei õpetata V[anas] T[estamendis]. U[ues] T[estamendis] on vanimad tõendid Pauluse läkitustes, eriti 2. Kor. 13.13 ja 1. Kor. 12.4-6. Evangeeliumidest leidub Kolmainsuse selge tõend ainult ristimisväljenduses Matt. 28.19."
Origin and Evolution of Religion "Yale’i Ülikooli professor E. Washburn Hopkins kinnitas: "Jeesusele ja Paulusele oli kolmainsuse doktriin ilmselt tundmatu; ... nad ei räägi sellest midagi." - Origin and Evolution of Religion (Religiooni päritolu ja areng)" - lk 6 "Kolmainsuse doktriini algust näeme juba Johannese evangeeliumis (u 100 p.Kr."). Jeesusele ja Paulusele oli kolmainsuse doktriin ilmselt tundmatu; või siis vähemalt nad ei räägi sellest midagi."

 

Loomise raamat

1985. aasta raamat Life - How Did It Get Here? By Evolution or by Creation? on teine eepiline näide valeinformatsiooni esitamisest, mida käsitleme sarnaselt Komlainsuse brošüürile. Evolutsiooniteooriat kujutatakse moonutatult, kreatsioniste esitletakse kui teadlasi ning teadlasi tsiteeritakse kontekstist väljas. Mõnel juhul sõnastab teadusartikkel probleemi, mida ta seepeale käsitleb ning näitab selle lahendust. Loomise raamat tsiteerib probleemi, justkui oleks see teadlase ülestunnistus lahendamatust küsimusest, nagu allpool toodud Gould'i ja Eldredge'i tsitaat, jättes mainimata, et artikkel lahendab nimetatud probleemi.

 

Loomise raamat Algne tekst ja kommentaarid
lk 15


"The scientific magazine Discover put the situation this way: "Evolution ... is not only under attack by fundamentalist Christians, but is also being questioned by reputable scientists. Among paleontologists, scientists who study the fossil record, there is growing dissent from the prevailing view of Darwinism.""
James Gorman, "The Tortoise or the Hare?", Discover, October 1980, p. 88:

"Charles Darwin's brilliant theory of evolution, published in 1859, had a stunning impact on scientific and religious thought and forever changed man's perception of himself. Now that hallowed theory is not only under attack by fundamentalist Christians, but is also being questioned by reputable scientists. Among paleontologists, scientists who study the fossil record, there is growing dissent from the prevailing view of Darwinism.... Most of the debate will center on one key question: Does the three-billion-year-old process of evolution creep at a steady pace, or is it marked by long periods of inactivity punctuated by short bursts of rapid change? Darwin's widely accepted view -- that evolution proceeds steadily, at a crawl -- favors the tortoise. But two paleontologists, Niles Eldredge of the American Museum of Natural History and Stephen Jay Gould of Harvard, are putting their bets on the hare.""
lk 20:


"In fact now, after more than a century of collecting fossils, "we have even fewer examples of evolutionary transition than we had in Darwin's time," explained the Bulletin." "
"Conflicts between Darwin and Paleontology", Field Museum of Natural History Bulletin Jan. 1979, Vol. 50 No. 1 p. 22-29.

This quote from David Raup is taken out of context, as the paper was not about the fossil record's evidence of common decent, but whether the mechanism of natural selection at the level of species is shown in the fossil record. On page 22, Raup had prefaced his comment with, "We must distinguish between the fact of evolution -- defined as change in organisms over time -- and the explanation of this change. Darwin's contribution, through his theory of natural selection, was to suggest how the evolutionary change took place. The evidence we find in the geologic record is not nearly as compatible with darwinian natural selection as we would like it to be."

He goes on to state, "Now with regard to the fossil record, we certainly see change. … If we allow that natural selection works, as we almost have to do, the fossil record doesn't tell us whether it was responsible for 90 percent of the change we see or 9 percent, or .9 percent." (p.26)
lk 18:

Darwin acknowledged this as a problem. For example, he wrote: "To suppose that the eye ... could have been formed by [evolution], seems, I freely confess, absurd in the highest degree."
Charles Darwin, The Origin of Species, 1859, p. 133:

"To suppose that the eye with all its inimitable contrivances for adjusting the focus to different distances, for admitting different amounts of light, and for the correction of spherical and chromatic aberration, could have been formed by natural selection, seems, I freely confess, absurd in the highest degree. When it was first said that the sun stood still and the world turned round, the common sense of mankind declared the doctrine false; but the old saying of Vox populi, vox Dei, as every philosopher knows, cannot be trusted in science. Reason tells me, that if numerous gradations from a simple and imperfect eye to one complex and perfect can be shown to exist, each grade being useful to its possessor, as is certainly the case; if further, the eye ever varies and the variations be inherited, as is likewise certainly the case; and if such variations should be useful to any animal under changing conditions of life, then the difficulty of believing that a perfect and complex eye could be formed by natural selection, though insuperable by our imagination, should not be considered as subversive of the theory."
lk 39:

"At this point a reader may begin to understand Dawkins' comment in the preface to his book: "This book should be read almost as though it were science fiction.""
Richard Dawkins, The Selfish Gene, 1976, p.ix:

"This book should be read almost as though it were science fiction. It is designed to appeal to the imagination. But it is not science fiction: it is science. Cliché or not, "stranger than fiction" expresses exactly how I feel about the truth."
lk 42:

"Richard Dickerson explains: "It is therefore hard to see how polymerization [linking together smaller molecules to form bigger ones] could have proceeded in the aqueous environment of the primitive ocean, since the presence of water favors depolymerization [breaking up big molecules into simpler ones] rather than polymerization.""


The quote is from Scientific American, September 1978, p. 75. The purpose and content of the article goes on to address how polymerisation may have occurred.
lk 89:



"Fossil hunter Donald Johanson acknowledged: "No one can be sure just what any extinct hominid looked like.""
Donald C. Johanson and Maitland A. Edey, Lucy -- the Beginnings of Humankind, New York: Warner Books, Inc, 1981, p. 286.

"No one can be sure what any extinct hominid looked like with its skin and hair on. Sizes here are to scale, with afarensis about two feet shorter than the average human being."
lk 143:


"Zoologist Richard Lewontin said that organisms "appear to have been carefully and artfully designed." He views them as "the chief evidence of a Supreme Designer." It will be useful to consider some of this evidence."



This quote is a shocking twist of the writers intent and vastly changes the meaning of what Lewontin said.
Richard C. Lewontin, "Adaptation", Scientific American, vol. 239, September 1978, p. 213:

"The manifest fit between organisms and their environment is a major outcome of evolution.... Life forms are more than simply multiple and diverse, however. Organisms fit remarkably well into the external world in which they live. They have morphologies, physiologies and behaviors that appear to have been carefully and artfully designed to enable each organism to appropriate the world around it for its own life. It was the marvelous fit of organisms to the environment, much more than the great diversity of forms, that was the chief evidence of a Supreme Designer. Darwin realized that if a naturalistic theory of evolution was to be successful, it would have to explain the apparent perfection of organisms and not simply their variation."
lk 15:

"Francis Hitching, an evolutionist and author of the book The Neck of the Giraffe, stated: "For all its acceptance in the scientific world as the great unifying principle of biology, Darwinism, after a century and a quarter, is in a surprising amount of trouble.""

The Bible - God's Word or Man's? p.106 describes Hitching as a "scientist" and "authority". He is also quoted in the Watchtower 1994, 1990 and Awake 1994.
Hitching is a favourite for quotes by Creationists. The Creation book quotes his book Neck of the Giraffe 13 times. However, he has no scientific credentials, which he lies about in his book, as discussed at Hitching 12 Fe 2013). He is a paranormalist, and his book Earth Magic describes his belief in pyramid energy, astrology, ESP, dowsing and psychic research. The criticism of evolutionary theory in Neck of the Giraffe is used to advance his own theory regarding paranormal forces directing evolution. He is in no way a credible source, yet the Watchtower uses him as one of their primary sources of information in the Creation book.
lk 36-37:

"The science of mathematical probability offers striking proof that the Genesis creation account must have come from a source with knowledge of the events. The account lists 10 major stages in this order: [...] Science agrees that these stages occurred in this general order. What are the chances that the writer of Genesis just guessed this order? The same as if you picked at random the numbers 1 to 10 from a box, and drew them in consecutive order. The chances of doing this on your first try are 1 in 3,628,800! So, to say the writer just happened to list the foregoing events in the right order without getting the facts from somewhere is not realistic."
This section of the Creation book is terrible at several levels.

First, scientists do not agree with the order of creative days in Genesis. Scientists say the source of light, the sun, was before the earth. Also, science lists the order of animal evolution as fish, reptiles, birds; not fish, birds, reptiles/animals. At least two of the days are out of order.

Second, there are two creation stories in Genesis, with the order in Genesis 2 differing from the the order of creation in Genesis 1. The Creation book does not clarify which story it claims Scientists agree with, and science agrees with neither.

Third, it cannot be equated to the simple probability of drawing the numbers 1 to 10 from a box. Even the simplest person would assume that the sun and earth were first. The earth is a prerequisites for containing the water, plants and animals. Light and water must precede plants, which die without them. Plants must have been created before animals, birds and fish, whom depend on plants as food. Therefore simple logic will put most of the creative days in the correct order, significantly reducing the chances of an agreement with science to well below one in over 3 million.

 

2010. aastal asendasid Loomise raamatu brošüürid Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust ja Kas elu on loodud?. Need on sarnaselt eelkäijaga madala kvaliteediga ning dokument Weighed and Found Wanting näitab, kuidas mõlemad esitavad väära ettekujutuse evolutsioonist ning moonutavad pea igat kasutatud tsitaati.

Piibli väärtsiteerimine

Vahitorn on tuntud Piibli väärtsiteerimise poolest, nagu näiteks lause lõpetamine poole pealt, mis muudab salmi tegelikku tähendust. Vahitorn keskendub vähestele valitud kirjakohtadele, et toetada oma doktriini. Konksuga kohtade välja noppimise ja tsiteerimise tulemusena võib mõni õpetus näida kooskõlaline, kuigi see seda ei ole. Näiteks, et toetada hinge olemasolu lakkamist peale surma, tsiteerib Arutlusi Pühakirja Põhjal leheküljel 348 Koguja 9:5 selliselt:

"Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi"

See on eksitav, sest lõpetab lause poole pealt, samas kui Piiblis on seal koma või semikoolon:

"Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb. Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib."

Koguja raamat on luuleline teos elu tühisusest ning tavaliselt ei võeta seda sõna-sõnalt. Eelpool toodud kirjakohta ei saa sõna-sõnalt võtta, sest lause jätkub, üteldes, et mälestus surnutest ununeb. Veelgi enam, see võtaks ka ära ülestõusmislootuse, sest see ütleb, et "neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib". Kui lugeda terves ulatuses, siis on näha, et see salm ütleb seda, mida vahitorn väidab ainult juhul, kui lause poolikuks jätta.

Üks märkimisväärseim ikaldus seoses Uue Maailma Tõlkega on sõna "Jehoova" lisamine Uue Testamendi osasse. Tuhandetest säilinud Uue Testamendi fraktsioonidest ei sisalda ainuski Jumala nime. "Jehoova" lisamine tähendab, et paljud kirjakohad omandavad uue tähenduse.

Roomlastele 10:13, mis ilmselgelt viitab Jeesusele, on Vahitorni Piiblis muudetud Jehoovaks:

Roomlastele 10:13 "Sest "igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse""

Sellel on oluline tähendus, sest Vahitorn üritab kasutada seda kirjakohta näitamaks, et ainult Jehoova tunnistajad päästetakse:

"Me seisame praegu suurimatest suurima viletsuse künnisel, Jehoova tormi ootel, mis pühib kurjad maa pealt minema, puhastab maa, et sellest võiks saada jääv rahuküllane paradiis. Kas sina jääd ustavaks ja 'hüüad appi Jehoova nime'? Kui see on nii, siis rõõmutse! Sul on Jumala tõotus, et saad päästetud (Roomlastele 10:13)." Vahitorn, 15. Detsember 1997, lk 21

Emphatic Diaglott (avaldanud Vahitorni Ühing) näitab aga, et sõna selles salmis ei ole mitte YHWH, vaid Kyrios (κύριος) - Issand.

Emphatic Diaglott Romans 10:13 Lord

Vahetult enne seda salmi ütleb Roomlastele 10:9 "Jeesus on Issand (Kurios)". Seega Roomlastele 10:13 viitab Jeesusele ning näitab, et pääste saamiseks on vaja Jeesust.

"Kas nad usuvad, et nad on ainukesed, kes päästetakse? Ei. Möödunud sajandite jooksul elanud miljonid inimesed, kes polnud Jehoova tunnistajad, äratatakse üles ning neile antakse eluvõimalus. Paljud, kes praegu elavad, võivad veel enne "suurt viletsust" võtta seisukoha tõe ja õigluse poolel ning saada pääste osaliseks." Jehoova tunnistajad: kes nad on? mida nad usuvad?(2001) lk 29

Rahuldumata pelgalt Piibli väära tõlkimisega, süüdistab Vahitorn teisi religioone sõna "Jehoova" mitte kasutamises, tsiteerides eksitavalt nende kirjandust.

"Austa Jehoova Suurt Nime
Üldiselt on ristiusu kirikud hoidunud kasutamast Jumala nime. Näiteks õeldakse ühe piiblitõlke eessõnas: "Mingi pärisnime kasutamine selle ühe ja ainsa Jumala kohta ... on kristliku kiriku kõikehaaravas usus täiesti kohatu."("Revised Standard Version")" Vahitorn, 15. Märts 2013, lk 24

See, mida Revised Standard Version tsitaat täismahus ütleb, kannab aga väga teistsugust mõtet:

"Komitee pöördus tagasi King James'i versiooni tuttavama kasutuse juurde kahel põhjusel: (1) sõna "Jehoova" ei esita täpselt ühtegi Heebrea keeles kasutusel olnud Nime vormi; ja (2) mingi pärisnime kasutamine selle ühe ja ainsa Jumala kohta, justkui oleks teisi jumalaid, kellest Teda on vaja eristada, lõpetati Judaismis enne Kristlikku ajajärku ning on kristliku kiriku kõikehaaravas usus täiesti kohatu.