Salatsemine võib viidata ohule
"Salarühmitused ei varja oma tegevust alati samal määral. Ent eriti ohtlikud on need, kellel "Encyclopædia Britannica" sõnul "peitub saladusloori all veel teisigi saladusi". Teatmeteoses selgitatakse, et „spetsiaalsete nimede, katsete ja järk-järgult [organisatsiooni] saladustesse pühendamise abil" õnnestub ladvikul „end teistest eristada" ja omakorda "tiivustada realiikmeid tegema vajalikke pingutusi, et organisatsiooniredelil kõrgemale tõusta". ... Tavaliige ei pruugi organisatsiooni tegelikest eesmärkidest üldse teadlik ollagi, kuna ta pole jõudnud veel tasemeni, mil liiget nendesse pühendatakse. Võib kergesti juhtuda, et inimene satub rühmitusse, mille eesmärgid ja nende saavutamise abinõud on talle ainult osaliselt teada, ehk pole teda nendega üldse kurssi viidud. Kuid olles juba kord taolisse rühmitusse pidulikult vastu võetud, võib sellest lahkumine talle hiljem päris keerukaks osutuda, kuna saladused on teda selle külge otsekui aheldanud."
Salajane kogudusevanemate käsiraamatRaamat "Hoidke Jumala karja" on vaid kogudusevanemate silmadele. Selle olemasolu kogudusevanemad kaamerate ees ei kinnita. Samas, nii vastuoluline kui see ka pole, on nad valmis kommenteerima, et raamat, mille kohta küsitakse, ei ole kindlasti mitte mingis mõttes salajane. Teiste sõnadega: ametlik seisukoht tundub olevat, et:
23.08.2010 kirjutas Vahitorni Ühing kogudusevanematele:
"Tahame rõhutada selle uue raamatu kindlalt konfidentsiaalsena hoidmise tähtsust, nii enne kui peale selle laiali jagamist. Raamatuid ei tohiks jätta laua peale ega muudesse kohtadesse, kus need on kättesaadavad pereliikmetele või muudele isikutele. Selles olev informatsioon on mõeldud ainult kogudusevanematele ja teistel ei tohi avaneda mingit võimalust seda lugeda"
07.10.2010 saatis Vahitorni Ühing täpsustava kirja, milles käsitles nimetatud raamatu spiraalkõitmise teemat. Nimelt olid mitmed uue raamatu omanikud pöördunud ühingu poole küsimusega, kuidas nad peaksid toimima, kui soovivad oma eksemplari kiletada või spiraalkõitesse panna. Kuna raamat on nii salajane, tegi neile ilmselt muret see, et kõitmistöökojad või usukaaslased, kes seda tööd teevad, võivad töö käigus näha raamatu sisu. Vastuseks tulnud kiri ütleb:
"Kui kogudusevanem laseb raamatu kõita teisel ristitud vennal, kes ei ole kogudusevanem, siis peab ta seisma juures ja vaatama, kui tööd tehakse. Välised ettevõtted, õed või uskmatud ei tohi seda tööd teha. Informatsioon selles raamatus on salajane ja salastatus tuleb säilitada."
Raamat"Hoidke Jumala karja" omakorda sisaldab hulgaliselt viiteid materjalidele ja protseduuridele, mis on konfidentsiaalsed. Informatsioon on rangelt klassifitseeritud ning selle avaldamine ühele või teisele isikule sõltub sellest, millisel positsioonil isik organisatsiooni karjääriredelil asub. "Hoidke Jumala karja" on vaid kerge pilguheit Vahitorni Ühingu informatsiooni klassifitseerimisele ja erinevate salastatuse tasemete määramisele. See toimub iga kohaliku koguduse tasemel ning on mõistetav ka neile, kes ei ole Vahitorni ülesehitusega lähemalt tuttavad. Töökorraldus organisatsiooni järgmistes kihtides, sh. harubüroodes ja peakontorites, põhineb sarnastel printsiipidel. Dokumendid ja juhendid käivad koos koopia tegemise keeluga ning sätestavad, milline on lubatud lugejaskond. Näiteks sisedokument "Harubüroo töökorraldus" algab sõnadega:
"Seda materjali ei tohi paljundada ega kopeerida ilma harubüroo komitee loata."
Salajased kirjadLäbi aastate on lugematud Vahitorni Ühingu kirjad kogudusevanematele, haru- ja tõlkebüroodele ja reisivatele ülevaatajatele sisaldanud määratlusi "konfidentsiaalne", "mitte teha koopiaid", "panna [lukustatud] arhiivi" jne. Näiteks 20.02.1991 Vahitorni ühingu kiri kogudusevanematele käsitleb koguduse arhiivis hoitavate endiste liikmete andmete üle vaatamist:
"KONFIDENTSIAALNE: Sellest kirjast ei tohi teha koopiaid. Juhtiv ülevaataja peaks selle kogudusevanematele järgmisel koosolekul ette lugema ja seejärel panema selle arhiivi."
Mure pealtkuulamise pärast16.04.1992 kiri räägib ohust, mis tuleneb juhtmevabade mikrofonide kasutamisest:
"Tavaliselt on meie koosolekutel räägitu avalik ja me kutsume külalisi. Sellegipoolest on vahel koosolekuid, mis on salajase iseloomuga. Näiteks, mitte ammu toimus kogudusevanemate ja abiliste kursus. Need koosolekud olid salajased ja mõeldud ainult määratud kogudusevanematele ja abilistele. Sellistel puhkudel ei tohiks selliseid mikrofone kasutada."
Mure materjalide luku taga hoidmise pärast20.09.1995 kirjutas Ühing kogudusevanematele:
"Tahaksime siinkohal lisada, et koguduse materjalid peavad olema kaitstud ja turvalises kohas. Kui kuningriigisaal on mingilgi moel ebakindel, siis võib materjale hoida vastutava kogudusevanema, näiteks koguduse sekretäri kodus luku ja riivi taga, et vältida lubamatu ligipääs."
Tõepoolest, tulles tagasi artikli alguses tsiteeritud Vahitorni artikli juurde, tuleb tõdeda: "Tavaliige ei pruugi organisatsiooni tegelikest eesmärkidest üldse teadlik ollagi, kuna ta pole jõudnud veel tasemeni, mil liiget nendesse pühendatakse". Salatsemine ja salaorganisatsioonina käitumine ei takista Vahitorni sel teemal kirjutamast ning lugejaid just selliste organisatsioonide eest hoiatamast. Tegemist on korporatsiooniga nagu iga teine. Sel on majanduslikud ja organisatsioonilised eesmärgid, mis pühendavad abinõud. Korporatsiooni kasvu ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks kõlbab iga meetod, olgu see eetiliselt ja humaanselt kui vastuvõetamatu või alatu tahes. Vahitorni Ühing ei löö risti ette ühegi vale, pettuse või varjamistaktika ees, vähemasti mitte siis, kui on lootust parasjagu käsil olevaga mitte vahele jääda. Asjal on mõistagi veel teinegi pool. Vahitorni Ühing on juba ammugi "vahele jäänud", "salajased" materjalid ei ole enam salajased, need on ammugi lekkinud ja igale asjast huvitatule kättesaadavad. Neidsamu "salajasi, luku ja riivi taga olevaid" materjale kasutati ka antud artikli jaoks materjali kogudes. Tuleb aga meeles pidada, et Vahitorni Ühingu "salastatus" on eelkõige salastatus selle enda järgijate ees. Tavaliikmetel ei ole lubatud uurida ja lugeda väliseid Vahitorni Ühingut käsitlevaid materjale, külastada Vahitorni suhtes kriitilisi veebilehti, vaadata ja kuulata kriitilisi tele- ja raadiosaateid. Kõik see on viinud olukorrani, kus Vahitornil on miljoneid järgijaid, kes usuvad siiralt ja parimate kavatsustega, et kuuluvad ainsasse tõslisesse kristlikusse religiooni, millest sai algkristluse taastaja 20. sajandi Euroopas, Ameerikas ja õigupoolest kogu maailmas. Lõpetame artikli Vahitorni enda sõnadega:
"Niisuguseid juhtumeid arvesse võttes pole sugugi üllatav, et paljud heidavad usurühmituste poole kahtlustavaid pilke. Loomulikult ei sooviks ükski inimene toetada salaorganisatsiooni - usulist või siis mitteusulist -, mis kuritarvitab tema usaldust ... Kui keegi kaalub mõne salaseltsiga liituda, siis oleks tal kahtlemata mõistlik enne selle tegelikud eesmärgid välja uurida ... Jeesuse esimesed jüngrid õpetasid kogu Jeruusalemmas. Nad ei varjanud üldsuse eest oma tõekspidamisi ega tegevust ... Õige religioon ei saa mingil juhul olla salajane ... Kui sa oled kunagi mõelnud, et ka Jehoova tunnistajad on arvatavasti mingi salasekt, siis küllap seetõttu, et sa ei tunne neid piisavalt hästi"
|
