"Eile tulin siia [foorumisse - toim.] oma abipalvega. Kui sa ei märganud, siis see on sellel aadressil.

Kuna te olite nii abivalmis, mõtlesin nüüd anda ülevaate praegusest seisust. Enne veel aga lubage õelda, et eile saadud vastused olid minu jaoks liig mis liig. Ausalt, ma arvasin, et saan ehk 5-6 vastust, mitte kümneid ja kümneid. Samuti ei eeldanud ma, et keegi võiks tulla lagedale millegagi, mis saaks minu usku kõigutada. Ma polnud juhtunuks valmis ja ei saanud eile öösel eriti magada.

Peale siin lõpetamist läksin voodisse, kuid ei saanud uinuda. Kõik teie kommentaarid käisid mul peast läbi ja hakkasid mulle kohale jõudma. Siis haaras mind süütunne ja tundsin ennast viletsasti. Ma tean, et eile tundusin suhteliselt vastuvõtlik kõigele, mida te ütlesite, kuid niikui ma olin voodis ja üksinda, püüdsin vaid õigustada iga probleemi mida te mainisite. Mu mõistus lihtsalt ei suutnud tunnistada, et see, mida te ütlesite, on õige. See oli rahutu öö.

Täna oli kuulutustöö päev. Tavaliselt läheme välja perega, aga kuna mu vanemad olid hilja õhtuni sugulastel külas, jäid nad koju. Ma panin ennast valmis ja läksin. Teel saali otsustasin, et lähen hoopis raamatukokku. Lõpuks veetsin seal 5 tundi. Need tunnid avasid mu silmad.

Ma ei vaadanud ühtegi ärataganejate materjali, kuid uurisin mitut erinevat teemat. Ma alustasin 607 e.m.a. teemaga. Olen nüüd täiesti veendunud, et tunnistajad eksivad selle aastaarvuga. Olin shokeeritud, et nad üldse üritavad selle numbri juurde jääda, võttes arvesse kõiki tõendeid, mida ma nägin.

Järgmisena vaatasin Loomise raamatut. Olin selle kaasa võtnud, sest plaanisin peale teenistust raamatukogust läbi minna. Käisin selle üle, vaatasin algallikatest järgi palju kasutatud tsitaate ja ma ei uskunud, mida nägin. Mitmed algallikad ütlesid täpselt vastupidist võrreldes sellega, milleks Vahitorn neid kasutas. Sel hetkel jõudis karm reaalsus mulle kohale. Mulle oli valetatud. Sattusin paanikasse ja hakkasin nutma. Pidin minema tualetti, et maha rahuneda.

Mul võttis aastaid, et oma usku üles ehitada ja vaid paar tundi, et see täielikult hävitada.

Ülejäänud aja jooksul uurisin peamiselt mõningaid evolutsiooni teemalisi raamatuid. Pean tunnistama, et minu jaoks on see palju loogilisem kui loomislugu, kuid endiselt on raske seda tunnistada. Kuigi näen tõendeid otse enda silma ees, ei suuda ma uskuda, et see on tõsi. Ma arvan, et see on seetõttu, et ma tunnen, et evolutsiooni tunnistades lükkaksin tagasi Jumala.

Ausalt, ma arvasin, et keegi ei suuda tuua mingeid tõendeid, mida ma kergesti ümber ei lükkaks. Ju see oli "uhkus enne langust". Siin ma siis nüüd olen, täielikult murtud ja hävitatud. Ei teagi, kuhu nüüd minna. Järgmine kord kui raamatukokku pääsen, lähen uurin jwfacts.com'i. Ma vajan nii palju tõendusmaterjali kui võimalik, et saada lahti mind vaevavatest kahtlustest, et äkki see ikkagi on tõde.

Saatsin oma [eemaldatud - toim.] vennale sõnumi, et meil on vaja rääkida. Katsun esmaspäeval talle külla hiilida. Juba ootan väga seda.

Enne kui lähen, tahaksin kõiki vastajaid isiklikult tänada. Näen, et täna on veel vastuseid juurde tulnud. Luban, et loen kõik läbi ja kontrollin kõik materjalid, millele seal on viidatud. Olen hämmastunud, kui viisakad kõik minuga on olnud. Mõned kirjutasid pikki vastuseid linkidega, mis te pidite välja otsima. Olen liigutatud, et võtsite oma elust aega, et aidata mind, keda te ei tunne. Mind teeb kurvaks, et on tunnistajaid, kes arvavad, et te olete kurjad, vaimselt haiged inimesed. Mind teeb kurvaks, et ma ise uskusin teie kohta niisamuti. Mul on siiralt kahju, et mul oli selline seisukoht. Veelkord tänud kõigile. Ma ei oska sõnadesse panna, mida teie lahkus mulle tähendab."